Alustava lasteaiaõpetaja mentorlus

Personaalne arenguteekond kaasaegse ja lapsest lähtuva 

õpetajapraktika kujunemisel

Õpetajaks kujunemine on teekond. Alustav õpetaja õpib märkama last, mõtestama oma rolli, kujundama õpi- ja kasvukeskkonda, tegema koostööd ning leidma järjest enam oma professionaalset kindlust ja iseseisvust.

Alustava lasteaiaõpetaja mentorlus on personaalne arenguteekond, mille sisu kujuneb vastavalt õpetaja tegelikele vajadustele, küsimustele, töökeskkonnale ja arengueesmärkidele.

Mentorluses lähtume lapsest lähtuvast õpikäsitusest – laps on aktiivne õppija ja osaleja, kelle puhul arvestatakse tema huvide, vajaduste, võimete, varasemate kogemuste ning kultuurilise ja keelelise taustaga. Õpetaja roll on olla lapse arengu suunaja, toetaja ja juhendaja ning kujundada keskkond, kus laps saab mängida, uurida, katsetada, teha valikuid, algatada ja õppida.

Mentor ei anna valmis lahendusi ega hinda õpetajat. Ta aitab õpetajal märgata oma tugevusi, analüüsida oma praktikat, sõnastada arengukohti, katsetada uusi võimalusi ja leida lahendusi, mis sobivad laste, rühma ja töökeskkonnaga.

Kõiki teemasid ei läbita ühesuguses mahus. Iga kohtumise fookus kujuneb mentee hetkevajadusest ning korraga keskendutakse ühele või kahele kõige olulisemale arenguteemale.

1. Mina õpetajana – professionaalne identiteet ja kindlustunne

Kaasaegne õpetaja mõtestab teadlikult oma rolli, väärtusi ja mõju lapse arengule.

Mentorluses saab keskenduda:

  • oma tugevuste ja arengukohtade märkamisele;
  • õpetaja rolli ja vastutuse mõtestamisele;
  • oma väärtuste ja pedagoogiliste põhimõtete teadvustamisele;
  • professionaalse enesekindluse kujunemisele;
  • eesmärkide seadmisele;
  • keeruliste olukordade analüüsimisele;
  • teadlike pedagoogiliste valikute tegemisele;
  • oma professionaalse arengu juhtimisele.

2. Lapsest lähtuv kavandamine ja pedagoogiline dokumenteerimine

Lapsest lähtuv lähenemine ei tähenda kavandamisest loobumist. Õpetajal on pedagoogilised eesmärgid ja suund, kuid õppimise protsess kujuneb paindlikult laste huvide, küsimuste, vajaduste ja kogemuste põhjal.

Mentorluses saab tuge:

  • lapse arengutaseme, huvide ja vajaduste märkamisel;
  • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide seadmisel;
  • laste kaasamisel kavandamisse;
  • valikuvõimaluste loomisel;
  • mängu, igapäevatoimingute ning kavandatud ja spontaanselt tekkivate tegevuste ühendamisel;
  • valdkondade lõimimisel;
  • projektipõhise ja uuriva õppimise rakendamisel;
  • kavandatu paindlikul kohandamisel;
  • pedagoogilisel dokumenteerimisel;
  • laste mõtete, küsimuste ja avastuste esiletoomisel;
  • laste mõtete, küsimuste ja avastuste esiletoomisel.
  • dokumenteerimise põhjal järgmiste sammude kavandamisel.

Keskne küsimus ei ole enam ainult „Mida ma lastega teen?”, vaid ka „Mida lapsed praegu uurivad, mõtlevad ja vajavad ning kuidas saan neid selles toetada?“

3. Mäng, aktiivne õppimine ja lapse omaalgatus

Mäng on lapse põhitegevus ja loomulik õppimisviis. Kaasaegses õpetajapraktikas ei ole mäng õppimisest eraldiseisev tegevus, vaid oluline õppimise keskkond.

Mentorluses saab keskenduda:

  • vabamängu väärtustamisele;
  • mängu kaudu õppimise toetamisele;
  • lapse omaalgatuse ja huvide märkamisele;
  • aktiivsete ja mänguliste õppemeetodite kasutamisele;
  • lapsele valikute pakkumisele;
  • katsetamise, uurimise ja probleemilahenduse toetamisele;
  • loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele;
  • individuaalsele tööle ja tööle väikestes rühmades;
  • eduelamust toetavate õppimisvõimaluste loomisele;
  • õpetaja rollile mängu vaatleja, toetaja ja vajadusel suunajana.

4. Õpi- ja kasvukeskkond kui õppimise toetaja

Õpi- ja kasvukeskkond hõlmab füüsilist, sotsiaalset, vaimset ja digitaalset keskkonda. Hästi kujundatud keskkond toetab lapse iseseisvust, omaalgatust, mängu, suhtlemist ja õppimist.

Mentorluses saab käsitleda:

  • lapsest lähtuva rühmaruumi kujundamist;
  • vahendite kättesaadavust ja mitmekesisust;
  • paindlikult muudetavat keskkonda;
  • väikestes gruppides tegutsemise võimalusi;
  • omaette olemise võimalusi;
  • lapse iseseisvuse toetamist;
  • õues ja väljaspool lasteaeda õppimist;
  • laste mõtete, tegevuste ja avastuste märkamist, jäädvustamist ja esiletoomist;
  • laste kaasamist keskkonna kujundamisse;
  • turvalise, hooliva ja kiusamisvaba õhkkonna loomist;
  • erinevate vajadustega lastele võrdsete osalemisvõimaluste loomist.

5. Lapse arengu, tugevuste ja potentsiaali toetamine

Kaasaegne õpetaja märkab mitte ainult raskusi, vaid ka lapse tugevusi, huvisid, võimeid ja potentsiaali.

Mentorluses saab keskenduda:

  • lapse arengu igapäevasele jälgimisele;
  • lapse tugevuste ja huvide märkamisele;
  • lapse individuaalse arengutempo arvestamisele;
  • tegevuste ja õppematerjalide paindlikule kohandamisele;
  • diferentseerimisele;
  • esmase toe kavandamisele;
  • erivajadusega lapse kaasamisele;
  • tugeva võimekuse ja andekuse märkamisele;
  • lisaväljakutsete ja juhendamise pakkumisele;
  • koostööle tugispetsialistidega;
  • lapse edasiste arengusammude kavandamisele.

Lapse arengut vaadeldakse eelkõige tema enda arengutee kaudu, väärtustades pingutust, saavutusi, huvi ja toimetulekut.

6. Üldoskused igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses

Uues riiklikus õppekavas on keskne koht lapse üldoskustel. Neid ei õpetata eraldi tegevustena, vaid need arenevad mängu, suhtlemise, igapäevatoimingute ja õppimise kaudu.

Mentorluses õpime teadlikult toetama:

  • mänguoskusi;
  • tunnetus- ja õpioskusi;
  • sotsiaalseid oskusi;
  • eneseregulatsiooni oskusi.

Vaatame, kuidas toetada lapse keskendumis- ja algatusvõimet, koostöö- ja probleemilahendusoskust, emotsioonidega toimetulekut, iseseisvust ning oskust oma tegevust kavandada ja lõpule viia.

7. Koostöö meeskonna, tugivõrgustiku ja perega

Lapse arengut ei toeta üks inimene, vaid kaasaegne õpetajatöö põhineb koostööl.

Mentorluses saab käsitleda:

  • rolle ja vastutust rühmameeskonnas;
  • õpetaja ja abiõpetaja koostööd;
  • ühiste kokkulepete loomist;
  • koostööd tugispetsialistidega;
  • igapäevast suhtlust lapsevanemaga;
  • lapse arengu kohta tagasiside andmist;
  • arenguvestlusi;
  • keeruliste vestluste ettevalmistamist;
  • lapsevanema kaasamist lapse arengu toetamisel;
  • professionaalset ja lugupidavat suhtlemist;
  • konfliktide ennetamist ja lahendamist.

8. Refleksioon ja õpetaja professionaalne õppimine

Refleksioon ei ole ainult tehtud tegevuse kirjeldamine, vaid võimalus mõista, mis õppimisprotsessis tegelikult toimus.

Mentorluses kasutatakse vastavalt vajadusele:

  • eneseanalüüsi;
  • tegevuse vaatlust;
  • videoanalüüsi;
  • pedagoogilise dokumentatsiooni analüüsi;
  • arengut toetavat tagasisidet;
  • laste tegevuse ja mõtlemise analüüsimist;
  • õnnestumiste märkamist;
  • arengukohtade sõnastamist;
  • uute lahenduste katsetamist;
  • järgmiste arengueesmärkide seadmist.

Refleksiooni toetavad küsimused võivad olla:

·       Mida ma märkasin?

·       Mida laps sellest kogemusest õppis?

·       Mis toetas lapse aktiivset osalust?

·       Mida võiksin järgmisel korral teisiti teha?

·       Milline võiks olla järgmine samm?

9. Õpetaja enesehoid ja jätkusuutlik professionaalne areng

Hea õpetaja ei pea kõike jõudma ega kõiki olukordi üksi lahendama. Professionaalsuse osa on oskus ka oma piire ja vajadusi märgata.

Mentorluses saab keskenduda:

  • töökoormuse juhtimisele;
  • prioriteetide seadmisele;
  • üleplaneerimise vältimisele;
  • tööalaste piiride kujundamisele;
  • abi küsimisele ja koostöövõimalustele;
  • motivatsiooni hoidmisele;
  • oma energia ja heaolu märkamisele;
  • töö ja isikliku elu tasakaalule;
  • jätkusuutlike tööharjumuste kujundamisele.

Kuidas personaalne arenguteekond toimib?

Mentorlus lähtub mentee hetkeolukorrast. Teemad ei ole järjest läbitavad „õppetunnid”, vaid arengufookused, mille juurde pöördutakse vastavalt vajadusele.

Kohtumistel:

  • kaardistame hetkeolukorra;
  • valime ühe või kaks olulist fookust;
  • analüüsime päris tööolukordi;
  • kasutame reflekteerivaid ja coaching’u-laadseid küsimusi;
  • vaatleme vajadusel tegevusi või videosalvestisi;
  • otsime võimalikke lahendusi;
  • lepime kokku ühe jõukohase järgmise sammu;
  • järgmisel kohtumisel selgitame välja, mis muutus ja mida sellest õppida.

Mentori ülesanne on kuulata, küsida, peegeldada ja toetada, mitte anda hinnanguid või lahendada probleeme mentee eest.

Kellele mentorlus sobib?

Mentorlus sobib eelkõige alustavale lasteaiaõpetajale, kes soovib kujundada kaasaegset, lapsest lähtuvat ja teadlikku õpetajapraktikat ning saada tuge oma professionaalse rolli kujunemisel.

Mentorlus sobib ka õpetajale, kes soovib oma senist praktikat uue alushariduse riikliku õppekava valguses mõtestada ja arendada.

Iga õpetaja arenguteekond on erinev, mistõttu kujunevad mentorluse sisu, kohtumiste fookused ja järgmised sammud mentee vajadustest lähtudes.

Mentorluse korraldus ja hind

Mentorlus on personaalne arenguteekond, mille sisu ja fookus kujunevad sinu vajadustest, küsimustest ja professionaalsetest eesmärkidest lähtuvalt.

Kuidas mentorlus toimub?

  • Üks mentorkohtumine kestab 60 minutit.
  • Kohtumised toimuvad üldjuhul üks kord 2–3 nädala jooksul, et kohtumiste vahele jääks aega kokkulepitud tegevusi proovida, kogemusi märgata ja nende üle reflekteerida.
  • Kohtumiste sagedust ja arenguteekonna pikkust saab kohandada vastavalt sinu vajadustele.
  • Mentorlus toimub veebikohtumisena.
  • Vajadusel lepime kohtumiste vahel kokku praktilised tegevused või tähelepanekud, mida oma töös katsetada ja jälgida.

Millise võimaluse valida?

Üks mentorkohtumine – 45 €

Sobib, kui sul on konkreetne küsimus või olukord, mida soovid koos mentoriga analüüsida ja millele lahendusi leida.

Personaalne arenguteekond – 5 kohtumist (200 €)

Sobib, kui soovid tegeleda ühe või mitme arengueesmärgiga järjepidevamalt. Kohtumiste vahel saad uusi lähenemisi oma töös katsetada ning järgmistel kohtumistel kogemusi analüüsida ja järgmisi samme kavandada.

Süvendatud arenguteekond – 8 kohtumist (320 €)

Sobib, kui soovid pikemaajalist tuge ja võimalust oma professionaalset arengut süvendatult jälgida. Pikem teekond annab rohkem aega uute lähenemiste katsetamiseks, reflekteerimiseks, vajadusel fookuse täpsustamiseks ning muutuste märkamiseks oma igapäevases praktikas.

Tasuta tutvumisvestlus

Kui sa ei ole veel kindel, milline mentorluse vorm sulle kõige paremini sobib, alustame tasuta 20-minutilise tutvumisvestlusega.

Tutvumisvestlusel saad rääkida oma ootustest ja küsimustest ning vaatame koos, milline mentorluse fookus ja arenguteekond võiks sind kõige paremini toetada.

Tutvumisvestlus ei kohusta mentorlusega jätkama.

Mentorlus päris töökeskkonnas

Soovi korral on võimalik mentorlusse lisada kohtumine õpetaja töökohal.

Rühmaruumi ning õpi- ja kasvukeskkonna vaatlus

Vaatame koos, kuidas rühmaruum ja õpikeskkond toetavad:

  • laste iseseisvust;
  • valikute tegemist;
  • mängu;
  • omaalgatust;
  • väikestes gruppides tegutsemist;
  • erinevate vajadustega laste osalemist;
  • lapsest lähtuvat õppimist.

Vaatlusele järgneb refleksioon ja arengut toetav vestlus.

Õppetegevuse vaatlus

Mentor vaatleb õpetaja tegevust lastega, millele järgneb individuaalne refleksioon ja tagasiside.

Vaatluse fookus lepitakse õpetajaga eelnevalt kokku. Näiteks võib vaadelda:

  • laste kaasamist;
  • õpetaja suhtlemisviisi lastega;
  • õppetegevuse ülesehitust;
  • laste omaalgatust;
  • valikute võimaldamist;
  • õppimise mängulisust;
  • keskkonna kohandamist vastavalt vajadusele;
  • laste individuaalsete vajadustega arvestamist.

Töökohakülastuse hind lepitakse eelnevalt kokku.

Hind sõltub külastuse sisust ja kestusest. Vajadusel lisandub sõidukulu.

Mentorluse väärtused

Minu jaoks toetub mentorlus järgmistele põhimõtetele:

Lapsest lähtumine
Õpetaja töö keskmes on laps – tema huvid, vajadused, tugevused, areng ja aktiivne osalus.

Usaldus
Mentorluses peab olema võimalus küsida, kahelda, katsetada, eksida ja õppida.

Koostöö
Mentor ei anna valmis vastuseid, vaid aitab õpetajal jõuda ise talle sobivate lahendusteni.

Refleksioon
Areng algab märkamisest – mis toimis, mida õppisin ja mida võiksin järgmisena proovida?

Tugevustele toetumine
Mentorluses märkame mitte ainult arengukohti, vaid ka seda, mis juba hästi toimib.

Praktilisus
Mentorluse teemad lähtuvad päris lasteaiaelust ja õpetaja tegelikest olukordadest.

Jätkusuutlikkus
Hea õpetajatöö peab olema võimalik viisil, mis toetab ka õpetaja enda heaolu ja professionaalset kestlikkust.

Mentor – Jelena Sepp

Olen töötanud alushariduse valdkonnas ligi 20 aastat ning minu kogemus hõlmab nii õpetajatööd, õpetajate koolitamist, mentorlust kui ka õppejuhi tööd.

Õppejuhina olen saanud vaadelda õpetajatööd lisaks rühma tasandile ka laiemast vaatenurgast – märgata õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteeti, toetada õpetajate professionaalset arengut, kujundada meeskonnatööd ning otsida lahendusi laste, õpetajate ja organisatsiooni vajadustest lähtuvalt.

Mentorina olen toetanud alustavaid lasteaiaõpetajaid nende professionaalse rolli kujunemisel, aidates neil märgata oma tugevusi, analüüsida igapäevaseid tööolukordi ning leida neile sobivaid lahendusi.

Minu jaoks ei tähenda mentorlus õpetajale ütlemist, kuidas ta peab töötama, vaid oluline on luua ruum, kus õpetaja saab mõelda, küsida, katsetada, reflekteerida ja kujundada oma teadliku õpetajapraktika.

Mentorluses ühendan:

  • pikaajalise praktilise kogemuse alushariduses;
  • õppejuhi vaate;
  • õpetajate koolitamise kogemuse;
  • juhendamise ja refleksiooni;
  • kaasaegse lapsest lähtuva õpikäsituse;
  • praktilised lahendused, mida saab lasteaiarühmas igapäevatöös kasutada.

Kas mentorlus võiks sind praegu toetada? 

Kui soovid oma õpetajatööd teadlikumalt mõtestada, saada tuge mõnes keerulises olukorras või alustada pikemat personaalset arenguteekonda, kirjuta mulle.

E-post: koolitushuvi@gmail.com


Update cookies preferences