Eestikeelse õpetajapraktika mentorlus

Personaalne arenguteekond lasteaiaõpetajale, kelle emakeel ei ole eesti keel

Õpetajana töötamine teises keeles tähendab palju enamat kui õigete sõnade leidmist.

Õpetaja juhib laste õppimist, loob suhteid, kavandab ja mõtestab õppeprotsessi, suhtleb peredega, teeb koostööd meeskonnaga, dokumenteerib lapse arengut ning peab oskama oma professionaalseid valikuid põhjendada.

Kõike seda tuleb teha keeles, mis ei pruugi olla õpetaja emakeel.

Eestikeelse õpetajapraktika mentorlus on lasteaiaõpetaja personaalne arenguteekond, mis toetab enesekindluse kujunemist nii õpetajarollis kui ka professionaalses eestikeelses suhtluses.

Mentorluses ühendame kaks arengusuunda: pedagoogilise professionaalsuse ja tööalase eesti keele kasutamise päris lasteaiaolukordades.

Mentorlus lähtub kehtivast alushariduse riiklikust õppekavast, alusharidusseadusest, kaasaegsest lapsest lähtuvast õpikäsitusest ning õpetaja tegelikest tööolukordadest.

Kellele mentorlus sobib?

Mentorlus sobib õpetajale, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes:

• alustab tööd lasteaiaõpetajana;
• on juba õpetajana töötanud, kuid soovib saada eestikeelses töökeskkonnas enesekindlamaks;
• soovib mõtestada oma õpetajapraktikat uue alushariduse riikliku õppekava valguses;
• vajab tuge õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel;
• soovib arendada professionaalset sõnavara ja väljendusoskust;
• soovib saada enesekindlamaks suhtlemisel laste, lapsevanemate ja kolleegidega;
• vajab tuge pedagoogilise dokumentatsiooni mõistmisel ja koostamisel;
• soovib arendada lapsest lähtuvat, mängulist ja kaasavat õpetajapraktikat.

Kaks võimalikku arenguteekonda

START – alustavale õpetajale

Alustava õpetaja puhul on fookuses õpetajarolli kujunemine, toimetulek igapäevatööga ja professionaalse kindlustunde arendamine.

Saame keskenduda näiteks:

• õpetaja rollile ja vastutusele;
• rühma igapäevase töö korraldamisele;
• lastega suhtlemisele ja juhiste andmisele;
• õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisele;
• tegevuste läbiviimisele eesti keeles;
• professionaalse sõnavara arendamisele;
• meeskonnatööle;
• suhtlemisele lapsevanematega;
• keeruliste olukordade analüüsimisele;
• refleksioonile ja eneseanalüüsile.

Eesmärk ei ole saada kohe „täiuslikuks õpetajaks”, vaid kujundada samm-sammult teadlik, kindel ja iseseisev õpetajapraktika.

ARENG – kogenud õpetajale

Kogenud õpetaja arenguteekond sobib juhul, kui igapäevane õpetajatöö on juba tuttav, kuid soov on oma praktikat uue riikliku õppekava valguses süvendada või muuta.

Fookuses võivad olla:

• lapsest lähtuv kavandamine;
• lõimitud õppimine;
• üldoskuste teadlik toetamine;
• mäng ja lapse omaalgatus;
• projektõpe ja uuriv õppimine;
• pedagoogiline dokumenteerimine;
• lapse arengu hindamine;
• diferentseerimine;
• kaasav haridus;
• õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine;
• professionaalne suhtlus ja dokumentatsioon eesti keeles;
• oma metoodilise käekirja kujundamine.

Milliste teemadega saame mentorluses tegeleda?

1. Mina õpetajana – roll, professionaalne identiteet ja kindlustunne

Õpetajaks kujunemine tähendab oma professionaalse rolli mõtestamist.

Mentorluses saab keskenduda:

• oma tugevuste ja arengukohtade märkamisele;
• õpetaja rolli ja vastutuse mõtestamisele;
• oma pedagoogiliste põhimõtete sõnastamisele;
• professionaalse enesekindluse kujundamisele;
• tööalaste eesmärkide seadmisele;
• keeruliste olukordade analüüsimisele;
• abi küsimisele ja koostöö arendamisele.

Kui õpetaja töötab keeles, mis ei ole tema emakeel, pöörame tähelepanu ka sellele, kuidas väljendada oma mõtteid professionaalselt, selgelt ja loomulikult.

2. Tööalane eesti keel päris lasteaiaolukordades

Keeleõpe ei toimu mentorluses eraldi keeletunnina, vaid kasutame selleks õpetaja igapäevaseid tööolukordi.

Harjutada saab näiteks:

• lastega vestlemist;
• küsimuste esitamist, sh lapse mõtlemist toetavaid avatud küsimusi;
• juhiste andmist ja lapse mõtlemist toetavaid avatud küsimusi;
• hommikuringi ja väikese grupi tegevuste juhtimist;
• mängu suunavat ja toetavat keelekasutust;
• lapsele tagasiside andmist;
• lapsevanemaga suhtlemist;
• pedagoogilise sõnavara kasutamist;
• oma mõtete ja pedagoogiliste valikute põhjendamist.

Vajadusel vaatame koos üle ka õpetaja koostatud lühemaid tekste ning analüüsime, kuidas muuta sõnastus selgemaks ja professionaalsemaks.

Mentorlus ei ole C1-taseme keelekursus ega tasemeeksamiks ettevalmistav õpe.

3. Lapsest lähtuv kavandamine ja lõimitud õppimine

Kaasaegne kavandamine ei tähenda valmis tegevuste nimekirja koostamist.

Õpetajal on pedagoogilised eesmärgid, kuid õppimise protsess kujuneb paindlikult, arvestades laste:

• arengutaset;
• huvisid;
• küsimusi;
• vajadusi;
• kogemusi;
• kultuurilist ja keelelist tausta.

Mentorluses saab õppida:

• seadma jõukohaseid eesmärke;
• lähtuma kavandamisel lapsest;
• kaasama lapsi kavandamisse;
• ühendama mängu, igapäevatoiminguid ning kavandatud ja spontaanselt tekkivaid tegevusi;
• lõimima erinevaid õppevaldkondi;
• toetama üldoskusi kõigis tegevustes;
• korraldama õppetegevust väikestes gruppides;
• kohandama kavandatut vastavalt laste tegelikule õppimisprotsessile.

4. Mäng, aktiivne õppimine ja lapse omaalgatus

Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus ja loomulik õppimisviis.

Mentorluses saame uurida:

• kuidas märgata lapse huvisid ja algatusi;
• kuidas toetada vabamängu;
• kuidas kasutada mängu õppimise osana;
• kuidas esitada mõtlemist toetavaid küsimusi;
• kuidas kasutada uurimist, katsetamist ja probleemilahendusoskust;
• kuidas luua lapsele valikuvõimalusi;
• millal õpetaja sekkub ja millal annab lapsele tegutsemisruumi;
• kuidas toetada lapse keelelist arengut mängu abil.

Fookuses ei ole võimalikult paljude uute tegevuste kogumine, vaid küsimus: Mida laps selles tegevuses teeb, kogeb, mõtleb ja õpib?

5. Üldoskuste teadlik toetamine

Uues riiklikus õppekavas on keskne koht lapse üldoskustel.

Mentorluses vaatame, kuidas toetada igapäevases lasteaiaelus:

• mänguoskusi;
• tunnetus- ja õpioskusi;
• sotsiaalseid oskusi;
• eneseregulatsiooni oskusi.

Analüüsime näiteks:

• lapse keskendumist;
• algatusvõimet;
• koostööoskust;
• probleemilahendusoskust;
• emotsioonidega toimetulekut;
• iseseisvust;
• oma tegevuse kavandamist;
• tegevuse lõpuleviimist.

Üldoskusi ei õpetata eraldi tunnina – need arenevad mängu, suhtlemise, igapäevatoimingute ja õppimise abil.

6. Õpi- ja kasvukeskkond kui õpetaja töövahend

Õpikeskkond ei ole ainult ilus ja korrastatud rühmaruum. Lapsest lähtuv õpikeskkond on teadlikult kujundatud nii, et see toetab lapse iseseisvust, valikuvõimalusi ja aktiivset osalemist. Hästi korraldatud keskkond võimaldab lapsel iseseisvalt mängida, uurida, valida, suhelda ja õppida.

Mentorluses saab analüüsida:

• rühmaruumi ülesehitust;
• mängu- ja tegevusnurki;
• õppematerjalide kättesaadavust;
• väikestes gruppides tegutsemise võimalusi;
• lapse iseseisvuse toetamist;
• laste kaasamist keskkonna kujundamisse;
• õppeprotsessi nähtavaks tegemist;
• õues ja väljaspool lasteaeda õppimist;
• erinevate vajadustega laste osalemisvõimalusi.

Soovi korral saab selle teemaga siduda ka rühmaruumi ja õpikeskkonna vaatluse õpetaja töökohal.

7. Lapse individuaalsus, diferentseerimine ja kaasav haridus

Ühes rühmas võivad laste arengutempo, kogemused, keeleoskus, tugevused ja vajadused olla väga erinevad.

Mentorluses saame keskenduda:

• lapse tugevuste ja vajaduste märkamisele;
• lapse käitumise ja toimetuleku mõtestamisele;
• tegevuste diferentseerimisele;
• õppematerjalide kohandamisele;
• õpikeskkonna kohandamisele;
• esmase toe kavandamisele;
• tuge vajava lapse kaasamisele;
• tugeva võimekusega lapse toetamisele;
• koostööle tugispetsialistidega;
• koostööle lapsevanemaga.

Keskne küsimus on: Mida saan mina õpetajana muuta või kohandada, et laps saaks paremini osaleda, õppida ja areneda?

8. Pedagoogiline dokumenteerimine ja lapse arengu hindamine

Uue riikliku õppekava üks olulisi suundi on pedagoogilise dokumenteerimise teadlikum kasutamine.

Mentorluses saab tegeleda:

• lapse vaatlusega;
• objektiivsete tähelepanekute kirjapanekuga;
• vaatluse ja tõlgenduse eristamisega;
• lapse õppimisprotsessi nähtavaks tegemisega;
• laste ütluste ja mõtlemise märkamisega;
• eesmärkide sõnastamisega;
• pedagoogilise dokumenteerimisega;
• lapse arengu kokkuvõttega;
• juhtumi kirjeldamise ja analüüsimisega;
• individuaalse arengu jälgimisega;
• individuaalse arenduskava põhimõtetega;
• koolivalmiduskaardi mõtestamisega;
• professionaalse pedagoogilise sõnavara kasutamisega dokumentatsioonis.

Mentorluse eesmärk ei ole koostada dokumente õpetaja eest, vaid mõista:

·       Mida ma märkan?

·       Miks ma seda dokumenteerin?

·       Mida see räägib lapse arengu ja õppimise kohta?

·       Milline võiks olla järgmine pedagoogiline samm?

9. Koostöö meeskonna ja lapsevanemaga

Õpetaja roll põhineb suures osas koostööl.

Mentorluses saab valmistuda ja harjutada:

• igapäevast suhtlemist lapsevanematega;
• lapse arengu kohta tagasiside andmist;
• arenguvestlust;
• keerulisemat vestlust;
• lapsevanema küsimustele vastamist;
• oma pedagoogiliste valikute selgitamist;
• õpetaja ja abiõpetaja koostööd;
• ühiste kokkulepete tegemist;
• suhtlemist tugispetsialistidega;
• konfliktide ennetamist ja lahendamist.

Erilist tähelepanu pöörame sellele, kuidas väljendada oma mõtteid selgelt, professionaalselt ja lugupidavalt eesti keeles.

10. Refleksioon ja professionaalne areng

Mentorluse oluline osa on oskus oma praktikat kõrvalt vaadata.

Vastavalt vajadusele kasutame:

• eneseanalüüsi;
• juhtumianalüüsi;
• tegevuse vaatlust;
• videoanalüüsi;
• pedagoogilise dokumentatsiooni analüüsi;
• reflekteerivaid küsimusi;
• arengut toetavat tagasisidet.

Küsime näiteks:

·       Mida ma märkasin?

·       Mis toetas laste aktiivset osalemist?

·       Mida laps sellest kogemusest sai?

·       Mis toimis hästi?

·       Mida võiksin järgmisel korral proovida teisiti?

·       Milline on minu järgmine jõukohane samm?

Kuidas mentorlus toimub?

Mentorlus ei ole valmis õppekava, mida kõik õpetajad läbivad ühtemoodi, vaid iga õpetaja arenguteekond on erinev.

Esimesel kohtumisel kaardistame õpetaja:

• senise kogemuse;
• tugevused;
• igapäevased väljakutsed;
• tööalase eesti keele kasutamise olukorrad;
• professionaalsed arenguvajadused;
• soovitud arengusuuna.

Igal järgneval kohtumisel valime tavaliselt ühe või kaks konkreetset arengufookust.

Kohtumiste vahel saab õpetaja:

• proovida kokkulepitud võtteid oma rühmas;
• jälgida lapsi ja oma tegevust;
• koguda tähelepanekuid;
• harjutada uusi keelekasutusolukordi;
• vajadusel saata mentorile analüüsimiseks kokkulepitud materjali.

Järgmisel kohtumisel vaatame: mis muutus, mis toimis, mida õppisid ja mis vajab veel tuge.

Mentori roll ei ole õpetajat hinnata ega anda talle kõiki valmis vastuseid. Mentor kuulab, küsib, peegeldab, pakub vajadusel professionaalset teadmist ning aitab õpetajal leida lahendusi, mis sobivad laste, rühma ja töökeskkonnaga.

Mentorluse korraldus ja hind

Mentorlus on personaalne arenguteekond, mille sisu ja fookus kujunevad sinu vajadustest, küsimustest ja professionaalsetest eesmärkidest lähtuvalt.

Kuidas mentorlus toimub?

• Üks mentorkohtumine kestab 60 minutit.
• Kohtumised toimuvad üldjuhul üks kord 2–3 nädala jooksul, et kohtumiste vahele jääks aega kokkulepitud tegevusi proovida, kogemusi märgata ja nende üle reflekteerida.
• Kohtumiste sagedust ja arenguteekonna pikkust saab kohandada vastavalt sinu vajadustele.
• Mentorlus toimub veebikohtumisena.
• Vajadusel lepime kohtumiste vahel kokku praktilised tegevused või tähelepanekud, mida oma töös katsetada ja jälgida.

Millise võimaluse valida?

Üks mentorkohtumine – 45 €

Sobib, kui sul on konkreetne küsimus või olukord, mida soovid koos mentoriga analüüsida ja millele lahendusi leida.

Personaalne arenguteekond – 5 kohtumist (200 €)

Sobib, kui soovid tegeleda ühe või mitme arengueesmärgiga järjepidevamalt. Kohtumiste vahel saad uusi lähenemisi oma töös katsetada ning järgmistel kohtumistel kogemusi analüüsida ja järgmisi samme kavandada.

Süvendatud arenguteekond – 8 kohtumist (320 €)

Sobib, kui soovid pikemaajalist tuge ja võimalust oma professionaalset arengut süvendatult jälgida. Pikem teekond annab rohkem aega uute lähenemiste katsetamiseks, reflekteerimiseks, vajadusel fookuse täpsustamiseks ning muutuste märkamiseks oma igapäevases praktikas.

Tasuta tutvumisvestlus

Kui sa ei ole veel kindel, milline mentorluse vorm sulle kõige paremini sobib, alustame tasuta 30-minutilise tutvumisvestlusega.

Tutvumisvestlusel saad rääkida oma ootustest ja küsimustest ning vaatame koos, milline mentorluse fookus ja arenguteekond võiks sind kõige paremini toetada.

Tutvumisvestlus ei kohusta mentorlusega jätkama.

Mentorlus õpetaja töökeskkonnas

Töökohakülastus. Soovi korral saab arenguteekonda lisada kohtumise õpetaja lasteaias.

Võimalik on keskenduda näiteks:

• rühmaruumi ning õpi- ja kasvukeskkonna vaatlusele;
• õpetaja tegevuse vaatlusele;
• laste kaasamisele;
• õpetaja keelekasutusele lastega;
• mängu toetamisele;
• väikese grupi tegevusele;
• diferentseerimisele;
• lapse omaalgatusele;
• laste osalemisele ja valikuvõimalustele.

Vaatluse fookus lepitakse alati eelnevalt kokku nii ajas kui hinnas. Vaatlusele järgneb individuaalne refleksioon ja arengut toetav vestlus.

Mentorluse põhimõtted

Usaldus

Mentorluses peab olema turvaline küsida, kahelda, eksida, proovida ja õppida.

Tugevustele toetumine

Me ei vaata ainult seda, mida õpetaja veel ei oska, vaid märkame teadlikult ka seda, mis juba toimib.

Lapsest lähtumine

Õpetajatöö keskmes on laps – tema areng, vajadused, tugevused, huvid ja aktiivne osalus.

Professionaalsus

Seome praktilised olukorrad kaasaegse õpikäsituse, riikliku õppekava ja õpetaja professionaalse vastutusega.

Keelesõbralikkus

Keeleviga ei ole mentorluses ebaõnnestumine. Oluline on julgus kasutada eesti keelt, märgata oma arengut ja kujundada järjest täpsem professionaalne väljendusoskus.

Refleksioon

Areng algab märkamisest: mis toimis, mida õppisin ja mida soovin järgmisena proovida?

Praktilisus

Mentorluse teemad tulenevad lasteaiaelust ning lahendusi peab olema võimalik päriselt oma töös kasutada.

Mentor – Jelena Sepp

Olen haridusteaduste magistrikraadiga alushariduse pedagoog-nõustaja ja täiskasvanute koolitaja, tase 7.

Olen alushariduse valdkonnas töötanud ligi 20 aastat ning minu kogemus hõlmab õpetajatööd, õppejuhi tööd, õpetajate koolitamist ja mentorlust.

Olen toetanud alustavaid õpetajaid nende professionaalse rolli kujunemisel ning koolitanud õpetajaid muu hulgas eestikeelsele õppele ülemineku ja eesti keele kui teise keele toetamise teemadel.

Mentorina pean oluliseks, et õpetaja ei saaks ainult valmis vastuseid, vaid õpiks oma praktikat märkama, analüüsima, põhjendama ja teadlikult kujundama.

Minu eesmärk on luua mentorluses ruum, kus õpetaja saab turvaliselt küsida, katsetada, reflekteerida ning kasvada järjest iseseisvamaks ja enesekindlamaks professionaaliks.

Kas soovid tunda end õpetajana eesti keeles kindlamalt? 

Kui soovid arendada oma õpetajapraktikat, saada tuge mõnes keerulises tööolukorras või alustada pikemat personaalset arenguteekonda, kirjuta:

koolitushuvi@gmail.com