Õpetaja metoodilise meisterlikkuse mentorlus

Personaalne arenguteekond lapsest lähtuva ja teadliku õpetajapraktika kujundamiseks

Õpetaja professionaalne areng ei lõpe siis, kui igapäevane töö on juba tuttav. Järgmine samm on õppida oma praktikale teadlikumalt lähenema, seda mõtestama ja kujundama.

Õpetaja metoodilise meisterlikkuse mentorlus on personaalne arenguteekond õpetajale, kes soovib süvendada oma pedagoogilisi teadmisi, arendada metoodilist pädevust ning leida uusi võimalusi laste õppimise ja arengu toetamiseks.

Mentorluses ei otsi me valmis lahendusi ega ühte „õiget” õpetamisviisi. Vaatame õpetaja tegelikke tööolukordi, lapsi, rühma, õpikeskkonda ja seniseid tööviise ning otsime koos võimalusi, kuidas muuta õppimine tähenduslikumaks, mängulisemaks, paindlikumaks ja lapsest lähtuvamaks.

Kõiki teemasid ei läbita järjest ega samas mahus. Arengufookused valitakse õpetaja vajadustest, huvidest ja töökeskkonnast lähtuvalt.

Milliste teemadega saab mentorluses tegeleda?

1. Lapsest lähtuv kavandamine ja õppimisprotsessi kujundamine

Lapsest lähtuv kavandamine ei tähenda eesmärkidest loobumist. Õpetajal on pedagoogiline suund, kuid õppimise teekond võib kujuneda koos laste küsimuste, huvide, kogemuste ja avastustega.

Mentorluses saab keskenduda:

• laste huvide, vajaduste ja arengutaseme märkamisele;
• eesmärkide teadlikule seadmisele;
• laste kaasamisele kavandamisse;
• kavandatud ja spontaanselt tekkivate tegevuste ühendamisele;
• mängu ja igapäevatoimingute kasutamisele õppimise osana;
• paindlikule kavandamisele;
• valdkondade lõimimisele;
• pedagoogilisele dokumenteerimisele;
• tähelepanekute põhjal järgmiste õppimissammude kavandamisele.

Oluline küsimus ei ole ainult „Mida mina õpetajana teen?”, vaid ka „Mida lapsed praegu uurivad, mõtlevad ja vajavad ning kuidas saan nende õppimist toetada?”.

2. Mäng, aktiivõpe ja lapse omaalgatus

Mäng, uurimine, liikumine, katsetamine ja avastamine on eelkooliealise lapse loomulikud õppimisviisid.

Mentorluses saab uurida:

• mängu kaudu õppimise võimalusi;
• aktiivõppemeetodite teadlikku valikut;
• laste küsimusi õppimise käivitajana;
• uurimist ja katsetamist;
• avatud ülesandeid;
• probleemilahendust;
• väikese grupi tegevusi;
• lapsele valikute võimaldamist;
• omaalgatuse ja loovuse toetamist;
• õpetaja rolli vaatleja, suunaja ja toetajana.

Eesmärk ei ole koguda võimalikult palju uusi tegevusi, vaid õppida küsima: „Miks ma seda meetodit kasutan ja mida see konkreetse lapse õppimisel toetab?”.

3. Lõiming ja terviklik õppimine

Läbimõeldud lõiming aitab lapsel luua seoseid ning oma teadmisi ja oskusi erinevates olukordades kasutada.

Mentorluses saab arendada oskust:

• lõimida õppevaldkondi loomulikul ja tähenduslikul viisil;
• siduda üldoskusi valdkondlike oskustega;
• arendada ühe lapse küsimuse või huvi põhjal erinevaid õppimissuundi;
• ühendada mängu, keelt, matemaatikat, kunsti, liikumist ja keskkonda;
• siduda õppimist lapse igapäevaste kogemustega;
• kujundada pikemaid õppimisprotsesse;
• märgata, millal lõiming toetab õppimist ja millal muutub kunstlikuks.

4. Õpi- ja kasvukeskkond kui pedagoogiline tööriist

Keskkond mõjutab seda, mida laps märkab, kuidas ta tegutseb, milliseid valikuid teeb ning kui iseseisvalt ta saab mängida ja õppida.

Mentorluses saab vaadata:

• rühmaruumi ülesehitust;
• mängu- ja tegevusalade kujundamist;
• vahendite kättesaadavust;
• laste iseseisvust toetavat keskkonda;
• väikestes gruppides tegutsemise võimalusi;
• keskkonna muutmist vastavalt laste huvidele ja projektidele;
• laste kaasamist keskkonna kujundamisse;
• õppimise sidumist õuekeskkonna ja kogukonnaga;
• erinevate vajadustega laste osalemisvõimalusi.

Soovi korral saab selle arengufookusega siduda ka rühmaruumi ning õpi- ja kasvukeskkonna vaatluse õpetaja töökohal.

5. Õpivara, loovus ja õppematerjalide loomine

Õppematerjal ei ole eesmärk omaette. Oluline on mõista, miks me seda kasutame ja mida see lapse arengus toetab.

Mentorluses saab käsitleda:

• sobiva õpivara valimist;
• olemasolevate materjalide kohandamist;
• oma õppematerjalide loomist;
• ühe materjali kasutamist erineval raskusastmel;
• mänguliste ja mitme kasutusvõimalusega vahendite loomist;
• loovuse ja kunsti lõimimist õppimisega;
• digivahendite eesmärgipärast kasutamist;
• materjali sobivuse analüüsimist lapse vanuse, arengutaseme ja õppimise eesmärgi järgi.

Vastavalt õpetaja huvidele saab süveneda ka konkreetsesse valdkonda, näiteks lugema ja kirjutama õppimise toetamine, kõne ja keel, loovtegevused või õuesõpe.

6. Projektõpe ja uuriv õppimine

Projektõpe loob võimaluse liikuda valmis tegevuste läbiviimiselt laste küsimustest ja huvist lähtuva pikema õppimisprotsessi kujundamiseni.

Mentorluses saab keskenduda:

• projekti käivitamisele;
• laste huvide ja küsimuste märkamisele;
• uurimisküsimuste kujundamisele;
• laste ideede ja hüpoteeside kasutamisele;
• õpetaja rollile projekti suunamisel;
• valdkondade lõimimisele;
• keskkonna ja materjalide muutmisele projekti jooksul;
• erineva vanuse ja võimekusega laste kaasamisele;
• projekti dokumenteerimisele;
• õppimisprotsessi nähtavaks tegemisele;
• refleksioonile ja järgmiste sammude kavandamisele.

7. Individuaalsus, diferentseerimine ja lapse toetamine

Ühes rühmas võivad laste oskused, kogemused, arengutempo, tugevused ja vajadused olla väga erinevad.

Mentorluses saab keskenduda:

• lapse tugevuste, huvide ja arenguvajaduste märkamisele;
• lapse käitumise ja toimetuleku mõtestamisele;
• erineva arengutempoga arvestamisele;
• tegevuste diferentseerimisele;
• õppematerjalide kohandamisele;
• õpi- ja kasvukeskkonna kohandamisele;
• lapse osalemist toetavate esmaste võtete leidmisele;
• tuge vajava lapse toetamisele rühmas;
• tugeva võimekusega lapsele sobivate väljakutsete pakkumisele;
• koostööle lapsevanema, meeskonna ja tugispetsialistidega;
• järgmiste arengusammude kavandamisele.

Fookuses ei ole probleemi määratlemine, vaid õpetaja professionaalne küsimus: „Mida saan mina muuta või kohandada, et laps saaks paremini osaleda, õppida ja areneda?”.

8. Vaatlus, dokumenteerimine ja professionaalne analüüs

Õpetaja professionaalsuse oluline osa on oskus märgata, koguda asjakohast infot, seda mõtestada ning kasutada järgmiste pedagoogiliste sammude kavandamisel.

Vastavalt mentee vajadusele saab mentorluses tegeleda näiteks:

• lapse vaatluse kavandamisega;
• tähelepanekute objektiivse kirjapanekuga;
• vaatluse ja tõlgenduse eristamisega;
• juhtumi kirjeldamise ja analüüsimisega;
• refleksiooni ja eneseanalüüsiga;
• lapse arengu kohta kogutud info mõtestamisega;
• IAK ja IAJK koostamise põhimõtete ja näidete käsitlemisega;
• eesmärkide ja järgmiste sammude sõnastamisega;
• lapse toetamiseks tehtud kohanduste dokumenteerimisega;
• dokumentatsiooni kasutamisega koostöös pere, meeskonna ja tugispetsialistidega.

Mentorluse eesmärk ei ole anda õpetajale valmis dokumente, vaid aidata mõista, miks, mida ja kuidas dokumenteerida ning kuidas kogutud infot lapse arengu toetamiseks kasutada.

Vastavalt arengufookusele võib mentorluses kasutada ka praktilisi töövahendeid, näiteks vaatlus- ja refleksiooniküsimusi, juhtumianalüüsi struktuuri või dokumentide näiteid.

Mentorluse korraldus ja hind

Mentorlus on personaalne arenguteekond, mille sisu ja fookus kujunevad sinu vajadustest, küsimustest ja professionaalsetest eesmärkidest lähtuvalt.

Kuidas mentorlus toimub?

• Üks mentorkohtumine kestab 60 minutit.
• Kohtumised toimuvad üldjuhul üks kord 2–3 nädala jooksul, et kohtumiste vahele jääks aega kokkulepitud tegevusi proovida, kogemusi märgata ja nende üle reflekteerida.
• Kohtumiste sagedust ja arenguteekonna pikkust saab kohandada vastavalt sinu vajadustele.
• Mentorlus toimub veebikohtumisena.
• Vajadusel lepime kohtumiste vahel kokku praktilised tegevused või tähelepanekud, mida oma töös katsetada ja jälgida.

Millise võimaluse valida?

Üks mentorkohtumine – 45 €

Sobib, kui sul on konkreetne küsimus või olukord, mida soovid koos mentoriga analüüsida ja millele lahendusi leida.

Personaalne arenguteekond – 5 kohtumist (200 €)

Sobib, kui soovid tegeleda ühe või mitme arengueesmärgiga järjepidevamalt. Kohtumiste vahel saad uusi lähenemisi oma töös katsetada ning järgmistel kohtumistel kogemusi analüüsida ja järgmisi samme kavandada.

Süvendatud arenguteekond – 8 kohtumist (320 €)

Sobib, kui soovid pikemaajalist tuge ja võimalust oma professionaalset arengut süvendatult jälgida. Pikem teekond annab rohkem aega uute lähenemiste katsetamiseks, reflekteerimiseks, vajadusel fookuse täpsustamiseks ning muutuste märkamiseks oma igapäevases praktikas.

Tasuta tutvumisvestlus

Kui sa ei ole veel kindel, milline mentorluse vorm sulle kõige paremini sobib, alustame tasuta 20-minutilise tutvumisvestlusega.

Tutvumisvestlusel saad rääkida oma ootustest ja küsimustest ning vaatame koos, milline mentorluse fookus ja arenguteekond võiks sind kõige paremini toetada.

Tutvumisvestlus ei kohusta mentorlusega jätkama.

Mentorlus töökeskkonnas

Soovi korral saab mentorlusse lisada kohtumise õpetaja lasteaias.

Võimalik on keskenduda näiteks rühmaruumi ning õpi- ja kasvukeskkonna vaatlusele või õppetegevuse vaatlusele ja sellele järgnevale refleksioonile.

Vaatluse fookus lepitakse alati eelnevalt kokku.

Fookuseks võib olla näiteks:

• laste kaasamine;
• õpetaja suhtlusviis lastega;
• lapse omaalgatus;
• õppemeetodite kasutamine;
• mängulisus;
• diferentseerimine;
• õpikeskkond;
• projektõpe;
• laste osalemine ja valikuvõimalused.

Vaatlusele järgneb individuaalne arengut toetav vestlus.

Hind sõltub külastuse sisust ja kestusest. Vajadusel lisandub sõidukulu.

Mis on mentorluse väärtus?

Mentorluse eesmärk ei ole anda järjest uusi tegevusideid, vaid toetada õpetajat, et ta oskaks oma professionaalseid valikuid järjest teadlikumalt mõtestada:

·       Miks ma seda teen?

·       Mida laps selle kaudu õpib?

·       Kuidas ma seda märkan?

·       Mida võiksin muuta või kohandada?

·       Milline võiks olla järgmine samm?

Mentorlus loob võimaluse peatuda, vaadata oma praktikat kõrvalt, katsetada, analüüsida ja kujundada välja järjest teadlikum oma metoodiline käekiri.

Mentor – Jelena Sepp

Olen haridusteaduste magistrikraadiga alushariduse pedagoog-nõustaja ja täiskasvanute koolitaja, tase 7.

Mul on ligi 20 aastat kogemust alushariduse valdkonnas ning töökogemus lasteaiaõpetaja, õppejuhi, koolitaja ja mentorina.

Õppejuhi kogemus on andnud mulle võimaluse vaadata õpetajapraktikat laiemalt – märgata seoseid lapse arengu, õpetaja tegevuse, õpikeskkonna, meeskonnatöö ning õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi vahel.

Koolitajana keskendun praktilistele alushariduse teemadele ning sellele, kuidas muuta teadmised õpetaja igapäevatöös kasutatavaks.

Mentorina pean oluliseks, et õpetaja ei saaks lihtsalt valmis vastuseid, vaid õpiks oma prakti

kat analüüsima, küsima, katsetama, märkama ja tegema järjest teadlikumaid pedagoogilisi valikuid.

Huvi korral kirjuta: koolitushuvi@gmail.com