Raamat ei andnud mulle valmis juhiseid, kuidas oma elu elada, vaid pigem kutsus 

küsima, kas olen oma elus seal, kus päriselt olla soovin, ning millised valikud, harjumused ja mõtted on mind siia toonud.

Need küsimused ei nõua alati kiireid vastuseid. Mõne küsimusega tuleb lihtsalt mõnda aega koos olla. Vahel tekib vastus jalutades, vaikuses olles, kirjutades või siis, kui igapäevane kiirustamine korraks vaibub.

Mind kõnetas mõte, et elu ei ole ainult see, mis meiega juhtub. Elu on ka see, mida me oma valikute, väärtuste ja tähelepanuga päev päeva järel loome.

Peatumine enne järgmist lehekülge.

Soov oma elu lehekülgi ise kirjutada ei tähenda, et kõik senine tuleks ümber teha või kustutada. Iga kogemus, ka keeruline, on jätnud meisse midagi – õpetanud märkama, tunnetama ja tegema järgmisi valikuid teadlikumalt.

Vahel tuleb enne uue lehekülje pööramist lugeda veel kord seda, mis juba kirjas on.

Mida olen sellest ajast õppinud?

Mis on saanud mulle päriselt oluliseks?

Mis ei sobitu enam selle inimesega, kelleks olen kasvanud?

Millist tunnet soovin oma järgmistes päevades rohkem kogeda?

See raamat pani mind mõtlema, et võib-olla ei peagi alati kohe teadma, kuhu tee viib. Mõnikord piisab sellest, kui tunneme ära suuna, mis tundub sisemiselt õige.

Piilumine südame sisse.

Raamatu küsimused on justkui väikesed peeglid. Mõni neist näitab meile seda, mida juba teame. Mõni puudutab kohta, mida oleme kaua vältinud. Mõni jääb vaikselt meie sisse elama ja hakkab alles hiljem tähendust looma.

Millal tunnen, et olen päriselt mina ise?

Mis annab minu elule tähenduse?

Millised hetked on minu jaoks olnud kõige väärtuslikumad?

Kas minu harjumused viivad mind sellele elule lähemale, mida soovin elada?

Mida teeksin teisiti, kui usaldaksin ennast rohkem?

Mida soovin järgmisele eluleheküljele kirjutada?

Need ei ole küsimused, millele tuleb vastata ühe õhtuga. Need kutsuvad aega maha võtma, südame sisse piiluma ja kuulama seda, mis meie sees vaikselt sõna ootab.

Raamatu edasiviiv sõnum

Minu jaoks ei räägi see raamat ainult julgusest teha suuri muutusi. See räägib julgusest olla enda vastu aus. Julgusest tunnistada, mida vajame, millest unistame ja mis meid enam ei toeta.

Vahel väljendub julgus suures otsuses. Vahel aga hoopis peatumises, vaikuses ja valikus mitte enam endast mööda kiirustada.

Raamat tuletab meelde, et oma elu loomine algab tähelepanust. Sellest, kuhu suuname oma aega, milliseid väärtusi kanname ja milliste mõtetega oma päevi täidame.

Me ei pea kogu oma lugu korraga teadma. Piisab, kui julgeme järgmise lehekülje avada ja kuulata, milline lugu soovib seal sündida.